Yasmin oli niisama ümbrust uudistama läinud. Või noh, tegelikult ei viitsinud ta kogu aeg oma korteris ka passida. Siin ta veel ju kedagi ei teadnud...
Neiu kandis kitsaid teksasid, valget särki, millel peal teksadega ühte tooni jakki ja sama helesiniseid ketse. Koolikatusele minnes märkas ta aga kohe, et ta pole seal üksi. Tema ninna tungis tugev inimeselõhn, mis tuli arvatavasti diivani juurest, kus üks blondiin istus. Kuid tüdruk ei lasknud end temast segada, too polnud Yasmini veel märganud ja nii läks libahunt koolikatuse servale, viskas jalad üle selle ja kõlgutas neid, niisama kaugusesse vaadates.