Soe ilm ju...

Lillith jalutas randa. Ta oli võtnud kaasa rätiku, palli ja veepudeli. Ta tahtis minna ujuma ja siis pärast kellegiga, kui seal kedagi üldse on, võrkpalli mängida. Lillith pani asjad maha, tõmbas sinise kleidi seljast ja jooksis vette. Ainult, et merevees on vetikad ja neiule ei meeldinud need mitte põrmugi. Ta jooksis sügavamale ja üks vetikas oli ta jala peal. Tüdruk kiljus, nii, et üks lähedal olev vanemapoolne naisterahvas teda kulm kortsus vaatas.

OT: Nick

Nick oli otsustanud sooja ja päikesepaistelist ilma rannaskäiguks ära kasutada ning nii olidki kuti jalad ta randa toonud. Ta suundus riietumiskabiinide poole, et seal riided vahetada. Olles mõnda aega järjekorras seisnud, jõudis lõpuks kord ka tema kätte ning kutt libistas end kabiini sisse. Ujumispüksid jalas ja rätik seksikalt üle õla visatud jalutas poiss kabiinist välja ning tundis nii mõnegi järjekorras seisva tüdruku pilke enda paljal ülakehal ning naeratas. Ega ta ülakehal tõesti midagi viga ei olnud, see oli päevitunud ning üsna treenitud ja musklis. Rätikut ning oma üleriideid kusagile liiva peale poetades suundus kutt vette. Järsku kuulis ta aga kellegi kiljumist. Pisut ehmunult sinna poole, kust kiljumine tema arvates tuli, vaadates, märkas ta seal ühte tütarlast, kes oma jala peal vetikat märkas ning seetõttu kiljuma pistis. Nick muigas. Tütarlapsele pisut lähemal ujudes ta sukeldus ning haaras neiu jalast, jäädes tolle reaktsiooni ootama.

Lillith viskas vetika kaugele vette ära ja siis teda tõmmati jalast. Ta kiljus nüüd uuesti ja plärtsatas vette. Lillith pööras end ümber ja nägi poissi. "Tead, et ma oleks peaaegu südamerabanduse saanud?" ütles ta tõsiselt, kuid siis puhkes naerma.

"Ah et kohe nii tõsiselt?" muigas Nick ning silmitses tüdrukut. "Sa vist ise ka ei usu seda, ega ju?" ühines ka tema siis neiu naermisega. "Nick," otsustas ta viimaks ka ennast tutvustada. Kutt ujus paadisillani, vinnates end sellele ning võttes sellel istet, jalgadega vees sulistades ning õrnu laineid tekitades. "Tuled ka?" uuris ta tüdrukult, talle kätt ulatades. Gentleman like he is.

"Ei," muigas Lillith. "Lillith," tutvustas ta samuti end. "Loomulikult," lausus neiu ja võttis poisi käest kinni. See poiss meeldis talle ta gentlemanikuse, neid pole enam tänapäeval palju, ja naljasoone pärast. Ta istus poisi kõrvale ja sulistas poisi järgi jalgu.

Nick aitas neiu paadisillale ning pööras siis pilgu taas oma jalgadele ning õrnalt lainetavale veele. "Käid sa tihti rannas?" küsis kutt esimese pähejuhtuva küsimuse, kuna vaikus, mis nende vahel oli hakkas juba vaikselt piinlikuks muutuma.

"No, kui ilusad ilmad on, siis küll jah," naeratas Lillith ja vaatas Nicki. "Aga sina?" küsis ta vastu sama küsimuse. Sest ka Lillithile ei meeldi vaikused ja samas paremat küsimust tal pähe ei tulnud.