Catherine sünnipäev!!

"Ma loodan, et sul on plaan, sest ma ei taha surra vampiiri sünnipäeval tema toiduna." pomises Camilla Rosale, sest tüdrukul oli tõsine hirm surra sünnipäeval.

Nadia poleks ette aimanudki sellist olukorda ning nüüd ta siis istus seal vagusi. Muidugi ta ei kartnud Catherinet, aga ta ei osanud midagi tema vastu ette ka võtta. See võiks asja hullemaks teha.
''Mida sa tahad meist?'' küsis Nadia sarkastiliselt ning veidi ettevaatlikult. Kindlasti mitte selleks, et neid pantvangis hoida ja oodata lunarahanõuet. C'mon ta on vampiir ju.

Catherine muigas Camilla jutu peale. "Ole mureta, praegu mul pole kõht tühi. Aga kunagi hiljem võibolla isegi.." ja jättis poole pealt jutu pooleli. "Mida ma teist tahan? Aga mis see sulle nii tähtis on, vampiirineiu?" Jah, Cat võib olla vahel täielik bitch.

"Ära muretse mul on plaan," lausus ta Cami'le kuigi ta mõtetest luges vastupidist välja. Ta kuulas huviga mida teised räägivad. "Ma ei imestaks kui siin oleks ka mõni libahunt või siis deemon," pidi ta siis ära mainima muigega. Teda ei huvitanud see, et Cat võib ka bicth olla. Temagi võib olla kui tahab vaid.

''Sa ei tea, millega sul tegemist on, väike vereimeja. Jah, ma tunnistan, et olen ka vampiir, aga vähemalt ma ei tapa inimesi. Ning pealegi, pole sa must grammigi targem ega nutikam,'' lausus Nadia need sõnad ja kiskus taskust välja pisikese pudeli raudürdiga ning viskas selle Catherinele näkku. Tüdruk nägi teda maas väänlemas ning jooksis vampiirikiirendusega sellest kohast minema.

"Kui keegi siit veel lahkub, sureb. Kui mitte täna, siis kunagi hiljem," ütles Catherine nõrgal häälel. Ta vihkas raudürti!

"Ossa kurat." pomises Camilla vaadates toas ringi ning otsides väljapääsu.

OT: Ukse võid ju lahti keerata lukust

Annabel vaatas maas Cathyt. Tal hakkas isegi natuke kahju, kuid teadis, et oli selle ise välja teeninud. "Jääme siia või lähme minema?" küsis ta kiiresti Alexilt.

Rosalyn istus endiselt omal kohal ja vaatas kuidas Camilla välapääsu otsis ja samas märkas ka, et Alex oli tegutsema hakkanud.

"Pigem kaome siit," lausus Alex ning kõndis siis ukseni ja keeras selle luku lahti ning avas siis selle. "Sina seal tule ka," lausus ta siis tüdrukule, kes otsis väljapääsu ehk Camilla. "Kõik, kes soovivad tulgu," lisas ta siis veel juurde.

Camilla ajas ennast püsti ning lahkus kiire sammuga korterist. See oli ilmselt kõige jubedam pidu, kus ta olnud oli. Huvitav, kas Rosalyn kavatseb sinna jääda?

Annabel noogutas ja tõmbas Isabeli endaga kaasa. Nad jooksid uksest välja ja kui olid koridoris, tundis Annabel end paremini. Aga Annabel märkas, et Isabel oli purjus. "Nüüd sa lähed ja magad end kaineks," ütles ta õele. Isabel noogutas. "Kuule, me lähme enda tuppa. Näeme siis kunagi veel," naeratas ta Alexile. Siis kõndisid nad oma korteri poole.

Eleanora oli toimuvat kõike jälginud üksinda nurgas istudes. See oli küll põnev vaatepilt, mis seal kõik toimus. Nora jalutas lihtsalt suhteliselt tuimalt uksest välja ja läks oma korteri poole.

"Olgu näeb veel kunagi," lausus Alex tüdrukule ning kõndis ka siis oma korteri poole, mis ei olnduki siit väga kaugel.

Rosalyn tõusis püsti ning ohkas. Tüdruk mõtles mida teha ja vaatas Cathy poole. "Tead, et su sünnipäev oli maailma kõige igavam ja jubedam pidu, kus ma olen käinud aga jh ega sa ise ka parem ei ole. Ilusat päeva sulle kallis vampiirikene," lausus siis Rosa suhteliselt ülbel toonil ning seisis nüüd seal ja vaatas neid, kes siin veel olid. "Lahkuge või te kahetsete seda," lausus ta neile kõigile. "Sina kallis Joshikene jääd siia," lausus ta muigega.

Camilla jalutas ukse tagant minema enda korterisse.

Catherine urises Rosa poole, kuid see tuli välja nagu sisin.

Lillith hakkas samuti astuma.

"Mis sa sisesed siin mu armas vampiirikene, uriseda üritad jah?" küsis ta siis ülbel toonil endiselt ja vaatas tagasi Cat'i poole. Siis aga viis pilgu Josh'ile ja ta oleks ka heameelega talle midagi teinud. Tüdruk ohkas ning siis muigas. Ta oli vahepeal oma mõtted siin ära blokeerinud, ükski vampiir ei suuda tema mõtteid enam lugeda.

Cathy urises uuesti. "Ma tapan su kunagi, ausalt. Siis kahetsed, mida tegid," lausus Catherine nõrgal häälel.

"Mis ma siis tegin?" küsis ta süütul häälel nagu ta ei teaks millele tüdruk vihjab. "Ja kuidas sa kavatsed mulle kätte maksta, kallis Cathykene?" küsis ta siis muigega. Ta oleks hea meelega teinud veel midagi Cathyle aga ta hoidis end tagasi.

"Seda ma veel mõtlen, aga ma teen kindlasti midagi, usu mind!" urises Catherine veidike valjemini. Ta vaatas Rosat ja püüdis püsti tõusta, kuid ta ei suutnud. Cathy vaatas toas ringi. Peaaegu kõik olid läinud. "Kao minema! Või ootad, mil ma toibun? Siis pead, ma kardan, kaua ootama," ütles ta.

Rosalyn naeratas vaikselt selle kõige poole. "Ei ma ei oota seda. Ma ootan, et need kõik peale sinu ja Josh on läinud siit," lausus Rosa sellepeale muigega.