Catherine sünnipäev!!

Alex oli ka siis sellest sünnipäevast kuskilt kuulnud. Ta otsustas ka siis siia kohale tulla ikka. Ta oli omale täitsa tavalised mustad teksad jalga pannud ja musta t-särgi selga pannud. Jalas olid ta ka veel mustad sokid ja kingad oli ka kusjuures mustad. Ta on musta fänn nagu ilmselt aru sai juba. Ta siis koputas sellele uksele.

Kui Joshil ja Catherinel oli tantsitud, läks Cat uksele, kuna oli kuulnud koputamist. Ta avas ukse ja seal taga seisis üsna nägus poisike. "Tere! Tule edasi," ütles ta ja naeratas. Cat pani ukse taas kinni, kui poiss oli sisse läinud.

Alex siis lausus tere vastu ka ja astus uksest sisse korterisse. Ta vaatas siis veidikene ringi ning üsna pea kõndis poiss snäkki laua juurde. Ta võttis sealt omale ühe siidri hetkel, ei soovinud väga kanget kohe alguses juua. See järel märkas, et siin peol on vaid peale tema veel üks poiss ja siis kari tüdrukuid.

"Ma olen 17," lausus Rosalyn siis tüdrukule. Peale käe raputamist sai ta aru, et Camillat pole vaja kindlasti karta kuna ta oli inimene. "Peaks vist sünnipäeva lapselt kingi ka kandma, kuid mul pole seda," lausus ta muigega siis ning mõtles ka oleks mõistlik seda kinki võluda kõige nähes.

"Mis moodi sa siis selle talle annad?" küsis Camilla muiates. Ta nägi, et inimesi oli vahepeal juurde tulnud, neiu polnud seda märganudki.

"No ütleme, nii et ma saan võluda asju," lausus Rosalyn suht tasel häälel. Ta muigas ja ootas milline võiks olla tüdruku reaktsioon sellepeale.

Alex jõi vaikides seal oma siidrit ja vaatas seda tüdrukute karja siin. "Tere," lausus ta siis mingile tüdrukule, kes seal peol oli.

OT: Kes iganes soovib, võib vastada sellele tere'le.

Annabel vaatas tere ütleja poole. "Tere jamh," ütles ta vastu ning naeratas.

OT: Miks sa Skypest ära kadusid Krissu?

Alex vaatas siis tüdruku poole ja naeratas. "Kuidas on su nimi kena neiu?" küsis ta siis tüdrukult.

OT: Ma ei kadunud. Mu skype tõmblebki vahepeal... neti ühendus kõigub õhtuti.

Annabel vaatas maha, et poiss tema punastamist ei märkaks. Kui üle läks vaatas ta poisile uuesti otsa ja vastas tema küsimusele: "Annabel Brooks. Kutsu lihtsalt Annabel. Ja sinu, nägus poiss?" Annabeli arust oli see poiss tõesti väga armas.

"Okei, see koht muutub aina imelikumaks." pomises Camilla ning tõi endale ühe siidri. Tüdruk ei armastanud joomist aga natuke ju võis.

Ethan otsustas samuti sünnipäeva last õnnitlema minna. Mis sest, et ta teda isiklikult tegelikult ei teadnudki. Ethan oli jalga tõmmanud mustad kitsad teksad ja selga valge v-kaelusega särgi. Jalga oli ta torganud ka klassikalised mustad kingad. Näpus hoidis Ethan kolme punast roosi sünnipäevalapsele. Ethan jõudis korteri ukse taha ning koputas sellele ja jäi ootama sisselaskmist.

Cat ohkas ja läks taas ukse peale. Ust lahti tehes ja seal poissi nähes tema näole taas naeratus. "Vähemalt nüüd tulevad poisid ka," mõtles Catherine ja lasi poisi sisse.

"Ma olen Alex Mitchell, ütle lihtsalt Alex," lausus siis poiss, ta ei mainis väga harva oma tegeliku nime. Ainult väga lähedased inimesed teadsid, et tema tegelik nimi on Alexander. "Meeldiv tutvuda sinuga, Annabel," lausus ta naeratades tüdrukule.

Annabel naeratas. "Sama siin," ütles ta sõbralik ja naeratas. Telekas hakkas "The Fox" ja Annabel hakkas kohe laulma kaasa. Samalajal kallas ta omale topsi Coca-Colat ja siis võttis väikse sõõmu. "Kui vana sa oled?" küsis neiu Alex'lt ning võttis Coca-colast taas väikse sõõmu.

Alex siis muigas kui tüdruk hakkas laulu kaasa laulma. "Sul on ilus lauluhääl," pidi ära mainima ja samal ajal võttis siis ühe lonksu oma siidrist. "Ma olen 18," vastas ta siis küsimusele. "Ja sa ise?" küsis ta siis vastu.

Annabel punastas taas. "Mina küll seda ei arva, aga aitäh!" naeratas ta ja võttis ka sõõmu oma joogist. "16," naeris Annabel. "Sellepärast ma siis kokat joongi," muigas neiu.

Alex naeratas seal jällegi. "On ikka küll," lausus poiss siis nüüd. "A nojh, see on loogiline. Korralik tütarlaps siis meil siin, ma küll sinu vanuses jõin juba siidrit," lausus poiss ausalt välja. Ega ta võis juba pmt. 12'ndast eluaastast teha pmt. mis tahtis.

Annabel naeris ja jõi viimase sõõmu oma topsist. "Aga ma arvan, et ma ikka nii korralik pole," ütles ta ja vaatas mis laual on. "Tahaks elus ka esimest korda purjus olla, enne 18 saamist," ütles ta poisile. "Oskaksid midagi soovitada?" naeris Annabel ja vaatas Alexile küsivalt otsa.

"Kuna see on ilmselt su esimene kord, siis ma soovitaks alustada siidrist ja siis hiljem võib kangema kallale minna. Ma ei kujuta ette, mis maitse võib sulle meeldida. Mine vali ise midagi," lausus Alex sellepale naeratades. Ta ei olnud just suurem asi ekspert jookide valimises.

Rosalyn siis vaatas korraks ringi ja seejärel kõndis tüdruk vestu, sulges enda järel ukse.Ta istus siis niisama sellele potile, mis seal oli. See järel võlus ta omale väikese karbi, milles oli siis üks kaelakee, ripatsil oli tähe kuju. See järel pistis ta selle karbi oma taskuse ja pesi siis oma käed, teeseledes, et ta käis vetsus häda tegemas, mitte niisama istumas. Ta kuivtas siis oma käed ära ka ning lahkus vetsusts. See järel otsis tüdruk Cat'i üles. "Sünnipäeva laps, ma unustasin sulle ennist kingituse anda," lausus ta siis tüdrukule ja võttis selle karbi välja ning ulatas siis selle tüdrukule. "Palju õnne siis sulle," lausus ta naeratades.

Annabel naeratas sõbralikult ja võttis laualt kirssi maitselise siidri. Tegi selle lahti, nuusutas korra ja võttis siis sõõmu. Neiu ei saanud eriti esimesest maitsest aru, seega võttis teise sõõmu. "Mm.. Päris hea," naeratas ta ja vaatas Alexit. "Mis maitseline sul on?" küsis Annabel niisama midagi suvalist, kuna ta ei tahtnud väga vaikust ka ja nii..

Catherine vaatas Rosalyni. "Ahah, aitäh!" ütles Cat ja naeratas. Cat tegi selle lahti, vaatas seda. "Aitäh, see on väga ilus!" ütles ta. Neiu pani selle karpi tagasi, siis võttis köögist ja diivani juurest maast kommikarbid ja viis need magamistuppa.

Alex muigas ning vaatas siis tüdruku valikut. "Hea valik," lausus ta naeratades. "Ma ise joon pirni maitselist, kirss on minu jaoks natukene liiga magus," lisas ta siis juurde. "Kui ega õuna omal ka midagi viga pole aga mulle meeldib pirn siiski kõige rohkem, kuid tavaliselt joon ma ikka kangemat kraami," pidi ta veel juurde lisama.

Rosalyn naeratas ning kõndis siis korra laua poole aga seal ei olnud midagi head, ta tahtis hetkel midagi magusat ja selleks oli siis šokolaadi jäätise isu. Tüdruk kõndis siis kööki ja avas külmkapi. Ta vaatas selle isu. "Ah, mis see on veel?" küsis tüdruk endalt mõtetes, kui nägi seal inimeseverd, neis pakkides, mida saab haiglast. Ta sai kohe aru, kes Cat oli ning ohkas siis. Ta pakkus, et siis ka Josh on vampiir. Tüdrukul läks sellepeale kohe söögiisu isegi ära, ta sulges selle külmkapi ukse. Rosa kõndis siis Camilla juurde ja sosistas talle: "Sa ei usu, mis ma just sealt külmkapist just leidsin, need inimese vere pakkid, mida saab haiglast, oskad aimata, kes meie sünnipäevalaps on."

Nick ei suutnud loomulikult üheltki peolt puududa, nii oli ta end ka tänasele peole kohale vedada otsustanud. Sünnipäevalapsele oli tal üsna uhke kink, kaelakee hõbedase keti ning selle otsas rippuva puhtast kullast väikese inglikesega, kes pasunat puhus. Kaelakee oli pakitud väikesesse punasest sametist karbikesse, mida kaunistas kuldne lips. See kingitus oli kutile küll üsna palju maksma läinud, kuid Nickile meeldis tüdrukute peale raha laristada. Jõudes korter number 33 ette jäi kutt seisma, kõhkles hetke ning koputas siis paar korda tugevalt uksele. Tundus, et seespool mängis muusika, kuid loodetavasti kuulevad nad läbi selle siiski ka tema koputust.

"Mis asja?" küsis Camilla segaduses olles. "Äkki nad koguvad seda või midagi?" pakkus Camilla, kuid see tundus vägagi loll pakkumine. "Võibolla nad on arstid?" küsis Camilla uuesti proovides leida loogilist selgitust.

Catherine viskas end oma valgele voodile pikali ja vaatas lakke. Ta tundis veidi nälga, kuid tal olid verepakid külmkapis... Siis meenus, et selles külmahoidja kotis on ka veidike jäänud, kuna kappi ei mahtunud ära. Ta lukustas end ukse taha, võttis ühe paki sealt seest ja jõi selle tühjaks. Kui pakk oli tühi, tundis ta end kohe palju paremini. Catherine viskas selle prügikasti ja limpsis keelega suunurgad puhtaks. Siis läks ta peegli ette ja tegi juuksed lahti krunnist. Ta tõmbas harjaga paar korda juustest läbi ja vaatas end taas peeglist. "Ma olen nii ilus," mõtles Cat ja naeratas endale. Siis kuulis ta paar tugevat koputust välisuksele, mitte magamistoa uksele. Ta vaatas korra peeglisse, tegi ukse lukust lahti ja läks vaatama, kes juurde tuli. See oli mingi poiss. Ta naeratas poisile ja lasi tal sisse astuda. Lõhna järgi tundis, et oli libahunt, aga vahet pole.

"Hei," lausus Nick tüdrukule, kes ust avama oli tulnud. "Ee..." kohmetus poiss veidi, kuid kogus end kiiresti. "Sina oled sünnipäevalaps, ma oletan?" Näitsiku vastust ära ootama võttis poiss seljatagant karbi kaelakeega ning ulatas selle neiule. "Palju õnne sünnipäevaks!"